Taastumine
Mis on taastumine?
Rekuperaator on seade, mille põhiülesanne on tagada ruumides õhuvahetus soojustagastuse meetodil.
Rekuperatsiooniga ventilatsiooni nimetatakse ka soojustagastusega ventilatsiooniks selle korduval kasutamisel, võimaldades seeläbi taastada kuni 90% väljaminevast soojusenergiast.
Õhurekuperatsioonimehhanism kasutab ruumist väljuva õhu soojusenergiat väljast tuppa siseneva värske õhu soojendamiseks või vastupidi – jahutab sissetulevat õhku väljamineva õhu abil. Rekuperaator tagab ruumides ühtlase õhuvahetuse ilma olemasolevat soojusenergiat kaotamata.
Soojustagastusega ventilatsioon tervisliku mikrokliima ja väiksemate arvete tagamiseks.
Hoone ventilatsioon on siseruumide soodsa mikrokliima üks olulisemaid eeldusi. Ventilatsiooni põhiülesanne on varustada puhast värsket õhku, eemaldada inimestest, loomadest põhjustatud liigniiskust ja saastunud siseõhku, erinevatest materjalidest ja siseruumides toimuvatest aurudest.
Hea ventilatsioon tagab, et hoones ei teki niiskuskahjustusi hallituse ja seeni või muude ebasoodsate tingimuste, näiteks akende kondenseerumise näol. Värske õhk väljast on peaaegu alati puhtam kui siseõhk. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi abil filtreeritakse mikroskoopilised tolmuosakesed ja muud saasteained, vähendades seeläbi võimalike allergiate ohtu.
Halva ventilatsiooni märgid:
- Kondensatsioon akna sees
- Väsimus ja halb uni
- Lämmatav õhutunne ruumi sisenemisel
- Tunnen end tuulispasa ja kaotad energiat
Mida tähendab värske õhk
Üks inimene eraldab tunnis 20-50 liitrit süsihappegaasi ehk CO2. See on õhukvaliteedi näitaja, mida on kõige lihtsam mõõta. CO2 kogus õues on ligikaudu 350 ppm (miljoniosa). Siseruumides ei tohiks see ületada 1000 ppm, selle ületamisel väheneb töövõime, annab tunda üldine väsimus, ebakvaliteetne uni, suureneb nakkushaiguste oht ja tekivad muud probleemid.
CO2 saastetaseme kuvamiseks on saadaval ka Lätis toodetud mõõturid nagu Aranet4, Maple CO2. Täpsete mõõtmiste saamiseks on oluline valida NDIR-anduriga CO2-mõõtur.
Inimkeha suudab kohaneda ümbritsevate tingimustega ning enamasti ei aimagi inimesed, kui halb õhk on ventilatsioonita ruumides. Seda saab mõista alles pärast mõõtmist. Harva mõistetakse ka seda, miks lapsed ei saa keskenduda õppimisele või ei saa öösel piisavalt magada.
Mida tähendab värske õhk
Üks inimene eraldab tunnis 20-50 liitrit süsihappegaasi ehk CO2. See on õhukvaliteedi näitaja, mida on kõige lihtsam mõõta. CO2 kogus õues on ligikaudu 350 ppm (miljoniosa). Siseruumides ei tohiks see ületada 1000 ppm, selle ületamisel väheneb töövõime, annab tunda üldine väsimus, ebakvaliteetne uni, suureneb nakkushaiguste oht ja tekivad muud probleemid.
CO2 saastetaseme kuvamiseks on saadaval ka Lätis toodetud mõõturid nagu Aranet4, Maple CO2. Täpsete mõõtmiste saamiseks on oluline valida NDIR-anduriga CO2-mõõtur.
Inimkeha suudab kohaneda ümbritsevate tingimustega ning enamasti ei aimagi inimesed, kui halb õhk on ventilatsioonita ruumides. Seda saab mõista alles pärast mõõtmist. Harva mõistetakse ka seda, miks lapsed ei saa keskenduda õppimisele või ei saa öösel piisavalt magada.
Kui palju õhku on vaja
Läti ehitusmäärustega tutvudes võib jääda mulje, et vajalik õhuhulk on hoopis teine. Näiteks LBN 231-15 “Elamute ja ühiskondlike hoonete küte ja ventilatsioon” ütleb, et minimaalne õhuhulk on 15 m3/h inimese kohta, kui ainsaks saasteallikaks ruumis on inimesed. Arvesse ei võeta mööbli, värvide, pakendite kahjulikke aure, mis on eriti olulised uusehitiste puhul.
Hoonestandard LBN 211-15 “Eluhooned” määrab siseõhu temperatuuri ja vajaliku ventilatsiooniõhuvahetuse koguse erinevates ruumides, näiteks elutubades, magamistubades, vannitubades. Määrus ei arvesta ruumis viibivate inimeste arvuga. Sellest tulenevalt tekivad kummalised arvutused, mille tulemusena paigaldatakse näiteks 4 elanikuga 50 m2 korterisse alavõimsusega seade. Seevastu 250 m2 majja, kus elab sama 4 elanikku, tuleb vastavalt ettekirjutusele paigaldada suure võimsusega seade, mille käitamine on kallis ja ebaökonoomne.
Läti riiklik standard EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoone ventilatsioon” kirjeldab mitmeid ventilatsiooniõhuvahetuse arvutamise meetodeid. Üks neist on arvestada lubatud CO2 PPM tasemega, mis saavutatakse õhukvaliteedi kategooriale vastava värske õhu sissevõtu ja saastunud õhu väljatõmbe rakendamisega.
Eramute ja korterite puhul võime eeldada, et ühele inimesele vajalik värske õhu hulk on 30 – 50 m3/tunnis.
Tsentraliseeritud ventilatsioon rekuperaatoriga
Kanaliga sisse-/väljatõmbeventilatsioon on enimlevinud ventilatsioonitüüp kõigis uutes ja renoveeritavates kodudes. See tagab hea sisekliima kõikides ruumides ja igal aastaajal ning on energiasäästlik.
Ventilatsiooni toimimiseks peab õhk ringlema ka siis, kui uks on suletud või ruumis on nii värske õhu juurdevoolu kui ka väljatõmbe difuusorid. Õhuvoolu maja kõigi ruumide vahel saab tagada näiteks ukse allservas oleva vahega.
Tasakaalustatud ventilatsioonil on kaks põhifunktsiooni – see eemaldab hoonest saastunud õhu ja varustab samaaegselt puhast, filtreeritud vajaliku temperatuuriga õhku. Selleks kasutatakse kahte eraldi õhukanalisüsteemi: üks väljatõmbeõhu ja teine õhu sisselaske jaoks.
Väljalasketorud eemaldavad saastunud õhu vannitubadest, köökidest, tualettruumidest, pesuruumidest ja muudest märgadest ruumidest. Sissepuhkeõhukanalid varustavad puhta ja värske õhuga eluruumidesse, magamistuppa, elutuppa.
Tsentraliseeritud ventilatsioon rekuperaatoriga
Kanaliga sisse-/väljatõmbeventilatsioon on enimlevinud ventilatsioonitüüp kõigis uutes ja renoveeritavates kodudes. See tagab hea sisekliima kõikides ruumides ja igal aastaajal ning on energiasäästlik.
Ventilatsiooni toimimiseks peab õhk ringlema ka siis, kui uks on suletud või ruumis on nii värske õhu juurdevoolu kui ka väljatõmbe difuusorid. Õhuvoolu maja kõigi ruumide vahel saab tagada näiteks ukse allservas oleva vahega.
Tasakaalustatud ventilatsioonil on kaks põhifunktsiooni – see eemaldab hoonest saastunud õhu ja varustab samaaegselt puhast, filtreeritud vajaliku temperatuuriga õhku. Selleks kasutatakse kahte eraldi õhukanalisüsteemi: üks väljatõmbeõhu ja teine õhu sisselaske jaoks.
Väljalasketorud eemaldavad saastunud õhu vannitubadest, köökidest, tualettruumidest, pesuruumidest ja muudest märgadest ruumidest. Sissepuhkeõhukanalid varustavad puhta ja värske õhuga eluruumidesse, magamistuppa, elutuppa.
Tänapäeval kasutatakse erinevat tüüpi rekuperaatoreid
Rekuperatsiooni tagamiseks kasutatakse erinevaid seadmeid, mis erinevad nii võimsuse, ehituse kui ka lisavarustuse poolest. Meie kliimatingimusi arvestades oleks Lätis kasulik valida sisseehitatud väikese elektrikerisega rekuperaator, mis tagaks sissetuleva õhu piisavalt kõrge temperatuuri ka kõige külmematel talvepäevadel. Seetõttu on vaja veenduda, et seadmed on mõeldud tööks
ka suurel saarel.
Rekuperaatorites võivad olla erinevat tüüpi sisseehitatud soojusvahetid, mis erinevad oma ehituse ja efektiivsuse poolest. Suurim kasutegur (optimaalsetes tingimustes) on vastuvoolu plaatsoojusvahetitel. Neid paigaldatakse nii kodu- kui ka kaubanduslikesse ventilatsioonisüsteemidesse. Kasutegur kuni 99,9%.
Tänapäeval kasutatakse erinevat tüüpi rekuperaatoreid
Saadaval on ka seadmed, mis kasutavad soojuse taastamiseks pöörlevat soojusvahetit. Sellistes seadmetes on laagritele paigaldatud rootor, mis koosneb lamedast ja lainelistest alumiiniumribadest, mis moodustavad õhuvoolukanalid. Kasutegur kuni 85%.
Populaarseim soojustagastuse tüüp on ristvoolu plaatsoojusvaheti, kuna selle maksumus on suhteliselt väike ja seda saab paigaldada ka lihtsasse üksikkomponentidest koosnevasse ventilatsioonisüsteemi. Selle kasutegur on kuni 70% ja seda tüüpi soojusvahetitel, nagu ka vastuvoolu plaattüüpi soojusvahetitel, on sissepuhke- ja väljatõmbeõhu eraldamise efektiivsus väga kõrge – kuni 99,9%.
Teksti autor: Raivis Jēčis
Tänapäeval kasutatakse erinevat tüüpi rekuperaatoreid
Saadaval on ka seadmed, mis kasutavad soojuse taastamiseks pöörlevat soojusvahetit. Sellistes seadmetes on laagritele paigaldatud rootor, mis koosneb lamedast ja lainelistest alumiiniumribadest, mis moodustavad õhuvoolukanalid. Kasutegur kuni 85%.
Populaarseim soojustagastuse tüüp on ristvoolu plaatsoojusvaheti, kuna selle maksumus on suhteliselt väike ja seda saab paigaldada ka lihtsasse üksikkomponentidest koosnevasse ventilatsioonisüsteemi. Selle kasutegur on kuni 70% ja seda tüüpi soojusvahetitel, nagu ka vastuvoolu plaattüüpi soojusvahetitel, on sissepuhke- ja väljatõmbeõhu eraldamise efektiivsus väga kõrge – kuni 99,9%.
Teksti autor: Raivis Jēčis